AJALUGU

Esimene teadaolev dokument, kus mainitakse rannarootslasi Eestis on Haapsalu Linnaõigus aastast 1294.

1500
Detailsemad kirjeldused piirkonnast ja sealsetest elanikest pärinevad aastast 1560, mil piirkonna vallutas Rootsi, pärast Põhjasõda 1563-1570. Paeaegu kõik tänaseni säilinud külad olid juba siis asustaud.

1600
Rootsi aadlik Jacob De la Gardie ostis 1620.a.Haapsalu lossi maad, kuhu kuulus ka Riguldi ja Noarootsi (Rickul /Nuckö).
Elanike kaebus Rootsi kuningale viis 1685.a. Rootsi Riiginõukogu otsuseni, millega Noarootsi, Vormsi ja Eyland’I elanikud peavad olema “vaba rahvas nagu seda on vabatalupojad siin Rootsis”.

1700
Pärast Karl XII ebaõnnestund idakampaanijat 1710.a. Põhjasõjas 1700-1721, vallutasid venelased eesti alad. Eestist sai Kindralkubermang laialdase autonoomiaga. Tegelikuks valitsejaks sai Balti-Saksa aadel. Administrtiivseks keeleks sai valdavalt saksa keel.

1800
1816 aasta Talurahvaseadus vabastas eesti talupojad pärisorjusest ning andis neile terve hulga õigusi, mis ei kehtinud rannarootslastele. 1856 aasta Talurahvaseadus lubas talude vabaks ostmist. Rannarootslased said õiguse koolis käia.
1855 jõustus Balti kubermangudes Nikolai I korraldus vene keele kasutamiseks ametlikus kirjavahetuses. Algas venestamine.

1900
I maailmasõda
I maailmasõjas paiknesid vene väed Riguldi ja Noarootsi aladel. Dirhami ehitati võimas kindlus kome suurekaliibrilise kahuriga.
Revolutsioon Venemaal levis ka kohalike vene vägede hulgas. Riguldi barun, Gustav Taube tapeti 1917 detsembris Dirhami garnisoni sõdurite poolt.
Vabadussõda Vene ja Saksa agressorite vastu lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega 24.detsembril 1918 kuulutas Eesti ennast iseseisvaks, millele järgnes Vabadussõda vene ja saksa agressorite vastu.
Noor Eesti armee, koos vabatahtlikega Soomest, sundisid kaks märksa suuremat agressorit taanduma. 2. veebruaril 1920 allkirjastati Eesti Vabriigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahuleping.
1920.a. garanteeris Eesti Konstitutsioon rannarootslastele rootsi keelse hariduse ja õiguse pöörduda riiklike ametiasutuste poole rootsi keeles.

II maailmasõda
16.juunil annekteeris Nõukogude Liit Eesti, mis lõppes 6. augustil Eesti Vabariigi liitmisega Nõukogude Liiduga.
Nõukogude Liidu invasioon muutis dramaatliselt igapävast elu. Osmussaarelt sunniti lahkuma kõik elanikud, paljud noored mehed mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Enamus neist surid laagrites, tagasi pöördusid vähesed. 1941.a. juunis algas sõda Saksa ja Nõukogude Liidu vahe ning sügisel jõudsid saksa väed Noarootsi. Mõne nädala jooksul toimus tulevahetus Osmussaare vene garnisoni ja sakslaste vahel.
Detsembris põgenesid vene väed saarelt ning Osmussaare elanikud said kodudesse tagasi pöörduda.
1943/44 muutus sõjaõnn ja Punaarmee lähenedes põgenesid enamus rannarootslasi Rootsi. Nõukogude okupatsiooni aastatel 1944 – 1991 oli piirkond nn. Piiritsoon, kuhu pääses ainult erilubadega.

Rohkem informatsiooni leiad:
www.denandrastranden.com
www.rnhf.se
www.visitestonia.com
www.noavv.ee